Kraadi
  Home FAQ Contact Sign in
 
Advanced search
MATCHING GROUPS



more...
POPULAR GROUPS

more...

found 33 articles for 0.303 sec
On Mon, 14 Jan 2008 11:18:04 +0200 "Alo Raidaru" <alo.raidaru@ordioreesti.ee> wrote: > Kas on olemas selline trell, mille padrun oleks risti mootoriga? > Selline "madalpuurija". Võiks olla natuke võimsam kui trükkplaadi > puur. Äkki on keegi mõnes laenutuses näinud? Festool'il on olemas selline lisapadrun, mille saab trellile (ilmselt ainult Festooli omale) otsa panna. Võibolla on neid     

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Maanus Kask
Date: Jan 14, 2008 01:22

"Lauri Link" <lauria@uninet.ee> wrote in message news:q3ce55-mml.ln1@mail.autoclub.ee... Alo Raidaru wrote: Mind häirib kõige rohkem idee panna asi loodi. Päris hea nali. Ei saa mina aru kus seal nali oli. Kui paak on loodis ja õhk 1m2 laiali siis seda kätte saada on palju raskem kui kasvõi 1 cm püsti olevast nurgast. Kui seal paagis on 1at ülerõhku siis peaks seal olema õhku
Show full article (0.44Kb) · Show article thread
Mehis Siim wrote: > Ma seda just silmas peangi. Mis lämmastikku puutub, siis olen vist tõesti ajast maha jäänud (pole sellisest variandist kuulnud!) > Ma küll ei mõista, miks peaks õhk seespool paisupaaki mõjuma metallile kehvemini kui väljaspool (sinna sa ju ei pane > lämmastuikku!), aga see polegi tegelikult oluline. > Minu majapidamises kasutatavatel paisupaakidel on tavalised nn autoventiilid     

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Alo Raidaru
Date: Jan 14, 2008 01:18

Sileda, tugeva kuid ebatasase (laines) pinna saab tasasemaks kasutades teemantkettaga lihvijat. Kui betoon on nõrk (ei vasta normidega ettenähtud margile), siis ehk saad lihvida odavama abrasiivkettaga. Kuna isevalguvad tasandusetud on päris kallid, võida ka ise tsemendisegu teha, et suuremad laigud katta - suure latiga ajad laiali. Pärast peene isevalguvaga üle katta. Nakkeparandajat võiks
Show full article (0.19Kb)
Tere, Seisab ees üks suht ebameeldiv ülesanne. Ca 40m2 betoonpõrandat, mis on suht ebaühtlase valuga vaja parketialuseks pinnaks tasaseks teha. Ebaühtlus on suht suur, mõnda kohta oleks kasulik enne tasandusseguga kuni 5 mm maha võtta. Minu kogemused betooni lihvimisel käia ja liivapaberiga on seni näidanud, et suht lootusetu ettevõmine või kuidas? Mis tööriistu tuleks rendist küsida     

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Alo Raidaru
Date: Jan 13, 2008 04:26

"kt" <kuno at neti wrote in message news:471eea3f$1_1@news.estpak.ee... :Aga olgu, keksige siin nüüd omapäi oma svammiga. On ju ilme et ei ole võimalik elada toas mille lagi tervelt 1 mm lainetab. See on täiest mõeldamatu. Laserkiirt saab sinna pikki lage panna liikuma kui kasutada peeglit 45 kraadi all, võib näiteks ka pinoklist võetud prisma olla. Nii on võimalik need väljaulatuvad
Show full article (1.75Kb) · Show article thread
googlest sattusin yhe ehitusõpetuse peale: Pesemisruumi eraldavad seinad on soovitav laduda tellistest, keramsiit, või betoonplokkidest. Kui pesemisruumi seinad tehakse karkassseinana, siis tuleb niiske ruumi poole siseviimistluse aluskihiks paigaldada __tsementkiudplaat__ , kuna kipsplaadis (ka veekindlas) tekib aja jooksul mürgine hallitus, mis põhjustab inimeste haigestumist. Et siis     

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Lauri Link
Date: Jan 8, 2008 11:53

>.... saad välja arvutada, kui tead toa temperatuuri ja õhuniiskust ja koridori temperatuuri. kahjuks ei saa, sest esiteks: ma ei oska ja teiseks: võibolla oleks tarvis teada ka 15 cm betoonsina veeauru-juhtivustegurit ja 5 cm polüstüroolplaadi veeauru-juhtivustegurit ja keraamilise plaadi oma. Ehk siis mulle mõistetavamal kujul: kui "pinge/potensiaalide vahe" on 5 kraadi/30%% vs 25kraadi/80%%
Show full article (2.57Kb) · Show article thread
> pane siis veekindel vineer või osb. > > niiskustõkkega pead ju nagunii üle möslama. juba olin OSB hindu uurimas, kui üks sõber-tarkpea ütles, et keraamilisel plaadil ja puidul olla liiga erinevad soojuspaisumistegurid. kulus tunde, enne kui suutsin talle vastulause formeerida: Aga temp kõikumist saab ju olla maksimaalselt vaid 10-15 kraadi. See pole ju välissein kus -20 kuni + 20     

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Lauri Lihtmaa
Date: Nov 22, 2007 00:31

Show full article (1.27Kb) · Show article thread
    

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Ilmar Naaber
Date: Nov 21, 2007 23:09

Show full article (0.60Kb)
    

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: Alo Raidaru
Date: Oct 25, 2007 03:51

Show full article (0.66Kb) · Show article thread
    

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: news.estpak.ee
Date: Oct 3, 2007 11:38

Show full article (0.96Kb) · Show article thread
    

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: uduelmar
Date: Sep 26, 2007 01:24

Show full article (0.77Kb) · Show article thread
    

Group: ee.ehitus.vestlus · Group Profile · Search for Kraadi in ee.ehitus.vestlus
Author: UduElmar
Date: Sep 18, 2007 13:48

Show full article (0.43Kb) · Show article thread
1 · 2 · 3 · 4 · next